mõtte[tu]blogi

Mürgised võrguämblikud Digiprivaatsus ning hirm selle kadumise ees on tegelikult üsna luksuslik probleem, mida omada. Kui saad rahulikult Telliskivi loomelinnaku suvalises kohvikus sõbraga Orwelli ettenägelikkust nentida ja samal ajal sojaubadest kaerapiimalate pilte instagrammi postitada, siis järelikult on sinu elus tegelikult kõik hästi. See ei ole mingi elustiili halvustamine ega varjatud irooniline märkus. Lihtsalt tõdemus, et tänapäeva geopoliitilises olukorras võiks meil olla märksa  tõsisemaid probleeme kui see, et YouTube soovitab meile täpselt neid videoid, mida me nagunii vaataksime, või et reklaamid on kummaliselt täpsed. Aga ma siiski ei taha, et mind jälgitakse... Inimese õigus olla off-the-grid ei ole mitte kuskile kadunud. See on endiselt täiesti võimalik – küsimus on lihtsalt selles, et enamik inimesi ei viitsi. Jah, sa võid jätta nutitelefoni ostmata, sotsiaalmeediast lahkuda, kasutada ainult sularaha ja ehitada endale kuskile metsaonn, kus kõik tehnoloogilised jä...