E-ITSPEA nädal 15

Ebaeetiline tehnoloogia?

Tehnoloogia on lahutamatu osa inimühiskonna arengust — alates esimesest kivikirvest kuni tänapäevaste tehisintellektide ja geenitehnoloogiani. Samas, mida keerukamaks muutub tehnoloogia, seda sagedamini kerkib esile küsimus: kas mingi tehnoloogia saab olla eetiline või ebaeetiline juba iseenesest, sõltumata sellest, kuidas ja kelle poolt seda kasutatakse?

Minu seisukoht on selge: tehnoloogia ise ei saa olla olemuslikult eetiline ega ebaeetiline, sest eetika on inimeste loodud ja hinnatud konstruktsioon. Tehnoloogia ei tunne head ega kurja, õigust ega valet — need on inimlike väärtushinnangute kategooriad. Tehnoloogial puudub teadvus, tahe ja emotsioonid, mis on aga eeldused moraalseks käitumiseks.

Eetika kui sotsiaalne konstruktsioon

Eetika põhineb ühiskondlikel kokkulepetel ja kultuurilistel väärtustel. See tähendab, et midagi peetakse eetiliseks või ebaeetiliseks mitte selle sisemise loomuse tõttu, vaid selle tõttu, kuidas inimesed seda tajuvad ja milliseid tagajärgi selle kasutamine omab. Näiteks võib relv tunduda "ebaeetiline" tööriist, sest see on seotud vägivallaga. Ent samal ajal võib relv olla teatud kontekstis — näiteks riigikaitses — vältimatu vahend, et hoida ära suuremat kurjust või tagada rahu.

Toome näite: kujutleme väikeriiki, mille kõrval asub agressiivne suurriik, kes ei jaga samu inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse väärtusi. Kas see väikeriik peaks eetilisuse nimel loobuma relvastusest ja jääma kaitsetuks? Või on eetiline otsus hoopis tugevdada oma kaitsevõimet, et vältida allutamist ja tagada rahu oma kodanikele? Relv, kui tehnoloogia, ei ole siin hea ega halb — eetiliseks või ebaeetiliseks muutub selle kasutamine konkreetsetes olukordades ja motiivides.

Tehnoloogia neutraalsus

Tehnoloogia saab olla potentsiaalselt ohtlik või väga kasulik, kuid see ei tee teda automaatselt ebaeetiliseks ega eetiliseks. Näiteks geenimuundamine võib päästa miljoneid elusid parandades põllukultuuride vastupidavust ja toiteväärtust, ent samas võib see kaasa tuua riske bioloogilise mitmekesisuse vähenemise näol või tekitada küsimusi "looduslikkuse" piiride kohta. Kuid kumbki pool ei tähenda, et geenitehnoloogia ise oleks moraalselt hinnatav nähtus — eetiline on see, kuidas ja mille nimel me seda rakendame.

Kokkuvõtteks

Tehnoloogia eetilisus ei peitu tehnoloogias endas, vaid inimestes, kes seda loovad ja kasutavad. Eetika ei ole masinate, tööriistade ega algoritmide omadus — see on inimlik mõtestusviis. Seetõttu on olulisem kui kunagi varem, et me suudaksime ühiskondlikult ja globaalselt kokku leppida selles, kuidas tehnoloogiat kasutada viisil, mis toetab õiglust, heaolu ja väärikust. Tehnoloogia ei ole hea ega halb — see on neutraalne jõud, mille eetiline tähendus sünnib ainult inimese kaudu.