E-ITSPEA nädal 12

Veebikasutatavus praktikas: Facebooki edulugu ja Digilugu (enne uuendust) mitte nii edukas lugu

Veebi kasutatavus ei ole lihtsalt tehniline nüanss – see on kasutajakogemuse selgroog. Kui kasutajaliides on segane, aeglane või ebaloogiline, siis see on häbiks kogu IT valdkonnale. Hea kasutatavus tähendab, et inimene leiab vajaliku info kiiresti, mõistab, mida teha, ja tunneb end veebikeskkonnas kindlalt - hea keskkond on intuitiivselt kasutatav. Allpool vaatame kahte vastandlikku näidet – Facebook, mis sai omal ajal plahvatuslikult kiiresti kasvava kasutajaskonna, ja teist, mis sai kurikuulsaks just kehva kasutatavuse tõttu, veelgi enam, kasutajatel ei olnud tihti võimalik sellest loobuda - Digilugu.

Facebook

Facebooki edulugu ei ole ainult sotsiaalmeedia võidukäik, vaid ka suurepärane näide kasutajakesksest disainist. Alates oma loomisest 2004. aastal on Facebook investeerinud tohutult kasutajakogemusse, lähtudes sageli just Jakob Nielseni kasutatavuse heuristikatest:

• Õpitavus - facebook on algusaegadest saati olnud intuitiivne. Isegi uued kasutajad saavad mõne minutiga aru, kuidas sõbrakutseid saata, postitusi teha ja uudisvoogu lugeda. Funktsioonid on selged, loogiliselt paigutatud ja neil on arusaadavad nimetused.
• Tõhusus - kui kasutaja on platvormiga harjunud, saab ta oma soovitud tegevused tehtud kiiresti – olgu selleks foto jagamine, kommentaaride lugemine või privaatsusseadete muutmine. Liides toetab sujuvat ja kiiret navigeerimist.
• Meeldejäävus - facebooki liides järgib tänapäevaseid disainistandardeid ja on visuaalselt järjepidev. Kui kasutaja naaseb pärast mõnenädalast või -kuist pausi, leiab ta tuttavad funktsioonid hõlpsasti üles – liides pole radikaalselt muutunud ega segadusttekitav.
• Veakindlus - kasutajavead on harvad. Kui neid esineb (näiteks postituse vale sihtgrupi valimine), on neid lihtne parandada. Süsteem hoiatab kriitiliste muudatuste eest ja annab võimaluse tagasi võtta.
• Rahulolu - facebook on kujunenud paljude jaoks igapäevaseks digisuhtluse tööriistaks just seetõttu, et selle kasutamine on mugav ja sujuv. Kasutajad saavad kiiresti tulemusi ning tunnevad, et platvorm "töötab nende kasuks".

Digilugu (eelmine versioon)

Digilugu, Eesti riiklik terviseandmete portaal, on kahjuks üks ehedamaid näiteid sellest, kuidas oluline ja potentsiaalselt kasulik süsteem võib läbi kukkuda just kehva kasutatavuse tõttu. Vaatame, miks:

• Õpitavus - esimene sisenemine Digilugu portaali jättis paljud kasutajad nõutuks. Esmased funktsioonid – terviseandmete vaatamine, dokumentide leidmine – polnud iseenesestmõistetavad. Puudus juhendamine, mõistetavad ikoonid ja loogiline struktuur.
• Tõhusus - isegi kui kasutaja oli portaaliga harjunud, jäi tegevuste sooritamine aeglaseks ja kohmakaks. Dokumentide leidmiseks pidi läbi klõpsama mitmeid alammenüüsid ning tulemused ei olnud alati ootuspärased. Palju aega kulus navigeerimisele, mitte vajaliku info leidmisele.
• Meeldejäävus - kui kasutaja ei külastanud Digilugu mitu kuud, oli suur tõenäosus, et järgmisel korral tuli alustada nullist. Funktsioonide asukohti ei olnud lihtne meelde jätta ning portaali aeglane areng ei aidanud kaasa kasutaja harjumuste kujunemisele.
• Veakindlus -vigu tehti sageli – näiteks vale dokumendi allalaadimine, teabe kogemata kustutamine või ekslik logimine. Süsteem ei andnud adekvaatset tagasisidet ega pakkunud võimalust lihtsasti vigu parandada.
• Rahulolu - kasutajakogemus jäi kesiseks. Kuigi kasutajad mõistsid, et tegemist on olulise teenusega, tekitas portaali kasutamine tihti frustratsiooni ja usaldamatust. Rahulolu jäi madalaks just seetõttu, et süsteem ei aitanud inimest, vaid takistas teda.

Facebooki edu pole juhuslik – see on süstemaatilise kasutajakogemuse kujundamise tulemus. Iga uus funktsioon läbib hoolika testimise ja toetub kasutajate tegelikele vajadustele. Vastupidiseks näiteks on Digilugu - kuidas isegi riiklikult tähtis infosüsteem võib kasutajate poolehoiu kaotada, kui kasutatavuse põhimõtted jäävad tahaplaanile.

Nielseni viis kriteeriumi ei ole lihtsalt teoreetiline mudel – need on praktiline tööriist, millega hinnata iga veebikeskkonna tõelist väärtust kasutaja silmis.